Pereäri murrab Malaisiasse

“Päev, kui ma üldse nõelata ei saa, on pigem erand,” räägib mee-ettevõtja ja perepoeg Taavi Tull ja näitab enda kergelt täpilisi käsi. Perekond Tull ajab meeäri juba 1990. aastatest alates. Suund on aina kõrgemale ja kaugemale.

Pereema Eda Tull on pereäri niiditõmbaja. “Eks ikka tekib äri ajades erinevaid arvamusi ja vaidlusi – mina siis püüan asja tasakaalus hoida,” lausub Eda Tull ja muigab oma meesperet silmitsedes. Eda lisab hiljem, et tema teeb põhimõtteliselt kõike seda, mis pole mee või mesilastega seotud.

Perega on lihtsam äri ajada.

“Juuni ja juuli algus on mesinduses oluline aeg, üle 24 kraadi peaks päeval sooja olema ja öösel võiks veidi vihma sadada,” kirjeldab Taavi ideaalset mesilaste ilma ja vaatab aknast välja, kus kallab mitmendat tundi halli vihma.

Importmesi ründab kohalikke tootjaid.

Pärast 1998. aastat, kui terve suvi sadas vihma ja meesaak ikaldus, hakkasid vahendajad Eestisse mett sisse tooma. Nüüdseks on 5–6 aastat müüdud Eestis 200–250 tonni importmett aastas. Kaotatud positsioon tuleb pereisa Jaanuse sõnul nüüd tagasi saada, kuid see pole lihtne.

Importijad müüvad mett madalama hinnaga ja osa tarbijad ei tee mesinike sõnul ka vahet, kas on suhkrust tehtud mesi või päris mesi. Samuti pole teinekord sugugi kindel, kust see mesi ikkagi pärit on.  “Õige mesi on lisaks suhkrutele ka muid looduslikke mineraale ja ensüüme täis. Põhjamaade mees on rohkem ensüüme, mesilased töötlevad mett rohkem läbi. Tänu mitmekesisele taimestikule on ka mesi mineraalainerikas. Niisama lurinal võib mett ka ju võtta, kuid inimeste teadlikkus võiks kasvada,” räägib Jaanus. Taavi lisab, et Eestis tuleks head mett rohkem toota ja seda välja müüa, sest Eestis on kvaliteetne mesi, mis põhineb liigirikkusel ja on väga väärtuslik, sest lühikese aja jooksul õitseb palju taimi ära.

“See mesi, mida inimestele tee või kohvi kõrvale pakutakse, on tihti vaid siirup, mitte mesi,” nendib Jaanus. “Kui saaks suuremaid meekoguseid toota, siis saaks rohkem müüa väljapoole,” lisab ta.

Teine oluline mõjutaja meeäris on raha. “Näiteks Rootsi inimesel on raha keskmiselt rohkem käes kui eestlasel, saab ta selle võrra rohkem tarbida. Kui raha on vähe, siis loobutakse teatud toodetest ja mesi on üks nendest,” seletab Jaanus.

Malaisiasse läks katsepartii.

Aasia riigid on ära tabanud, et Põhjamaadest saab osta puhast ja kvaliteetset mett. Kui alates 2012. aastast on müüdud mett Hiina, siis tänavu katsetatakse mee müüki Malaisiasse. “Sel aastal läks meil üks konteiner Malaisiasse, 1,6 tonni. Vaatame,  mis sellega saab. Sügisel selgub, kas see läheb meil käima või mitte,” räägib Taavi õhinal.

Tema isa Jaanus lisab, et kõik võtab aega ja sellised protsessid on väga pikaajalised. “Kevadel tunti põhja poolt meie mee vastu huvi, üritasime siis Soome siseneda, kuid seal tekkisid probleemid pakenditega. Soome tarbijale pakendatakse teistsugusesse taarasse,” räägib Jaanus.

Hiina ja Malaisia turule pääses Meveda agentide kaudu ning tegemist oli pikaajalise tööga. “Malaisias on frantsiisiettevõte, kel on 1000 erinevat kauplust, tahame sinna hakata rohkem müüma,” lisab Taavi. Mesindusmaailm on alati üllatusi täis, kuid mehed loodavad, et asi õnnestub.

Jaanus lisab, et Euroopas tahetakse osta mett rohkem hulgi, kuid nad ei jõua nii palju korraga toota. “Näiteks Saksamaa suudab toota mett alla 50 protsendi enda vajadusest. Kuid meie neile müüa veel ei saa, veidi vara, me ei tooda ise nii palju ja sellega läheb veel aega,” räägivad Tullid võimalikest tulevikuplaanidest. Praegu seisavad asjad investeeringute taga, ka PRIAsse on taotlus sisse anud.